Michael Jackson – Puhka rahus
Juttu on muidugi sellest kõigest juba kõvasti olnud, aga midagi ma siiski kriban ise ka. Ma olen olnud Michael Jacksoni muusika suur austaja nii kaua kuni ma mäletan (kuigi kuni 1 klassini arvasin ma tõsimeeli, et Michael Jackson on naine ja Michael naisenimi) Tema suur fänn olin ma enne kõigi teiste fännama hakkamist ja neid polnudki sugugi palju. Pealegist ei ole Michael olnud minu jaoks kunagi lihtsalt mingi artist lombi tagant, vaid tema laulude ja videotega seonduvad mulle otseselt väga paljud minu lapsepõlveunistused
Ma olen väga õnnelik, et praegusel meediakajastusel on kõrvale jäetud kõik see kollane, mis tavaliselt on ümbritsenud Jacko isikut – telekanalid räägivad härdinult lahti Jacksoni elulugu ja MTV näitab terve see nädalavahetus ainult Michael Jacksoni videosid.
Irooniliselt on aga varasem meedia janu kollase järele just see, mis Michaeli minekule kindlalt tõuke andis – Kui meedia loobib ühe inimese kohta 15-20a peamiselt s*tta, mis too inimese lõpuks hauda ajab, siis juba see on ülimalt kahetsusväärne teguviis. Kui aga meedia räägib pärast too inimese surma kuidas nad kõik teda alati armastanud on, on see juba ülimalt lame silmakirjalikkus.
Michael Jacksoni puhul oli tegu täiesti erakordse inimesega, kelle muusikat kuulatakse suure tõenäosusega veel ka 100 aasta pärast. Võibolla paljud küll ei jaga minu entusiasmi, kuid enamik tema laule olid niivõrd võimsa refrääniga, et teistel artistidel oli lihtsalt raske midagi vastu panna. Ta pani teised artistid aru saama, kuivõrd tähtis ja võimas võib olla üks lavashow – enne teda liikusid lavadel valdavalt ringi püstised kriipsujukud, mikrofonistatiivid rangelt kõrval. Tema anne laulude kirjutamise peale oli ja on legendaarne – sama võimsaid artiste kui tema pole ma kohanud kordagi. Maailm kaotas just ühe oma 20. sajandi ikoonidest – 21. sajandi tulevastele superstaaridele on igatahes latt tohutult kõrgele seatud…
Michaeli jäävad alatiseks meenutama tema tõelised sõbrad ja sajad miljonid fännid üle kogu maailma 
Michaeli kontsert Bucharestis, Rumeenias – aastal 1992. Raudne eesriie oli just langenud ja Michael oli esimene Lääne artist, kes seda riiki külastas. Sealsete ajalehte andmetel viidi tol kontserdil kanderaamidel minema üle 800 minestanud inimese:
Miks on majandusraamatud kallimad?
Kuna juba üsna pikka aega on mind väga huvitanud omaenda ettevõtte alustamine, siis seoses informatsiooni leidmisega olen otsa komistanud ka ühele üsna veidrale fenomenile. Nimelt…miks arvavad kirjastajad, kogu oma intelligentsis, et ettevõtlusalaseid raamatuid ostavad ainult Fahle majas elavad rikkurid? Kas mitte tavalise /kuidas ettevõtet alustada/ – raamatu ostja pole just mitte pankrotis noor, kes on just kooli lõpetanud ja tahab midagi looma hakata?
Eriti käib see just raamatute kohta, kus on juttu äri alustamisest. Nad on küll täis väga kasulikku informatsiooni, kuid kammoon – miks on vaja panna ilma ühegi värvipildita äriraamatu (värvipildid tõstavad raamatu omahinda tunduvalt) müügihinnaks 500kr, kui sama suure trükihinnaga juturaamatu hinnaks on poodides kuni 200kr? Kindlasti ei saa siin olla juttu mingitest autoritasude maksmisest – ma olen täiesti veendunud, et need ei saa äriraamatute puhul olla suuremad kui keskmise maailmakuulsa kirjaniku omad, või mõne ükskõik millise enstüklopeedia omad.
Puutöömeistri käsiraamat – Ülimalt informatiivne teos, täis otsast lõpuni värvilisi pilte (kallis trükkida) ja kaalub sama palju kui mu Opel. Liigitan entsüklopeediaks. Hind – 599kr
Äriplaan ühel lehel – Väga hea raamat iseenesest, aga on üsna õhuke ja trükkimiseks on kasutatud ainult musta tinti. Okei, raamatu lõpus on CD ka olemas koos infoga, kuid siiski – CD hulgihind jääb tänapäeval alla 5krooni ja sama suure juturaamatu hind ei küündi mitte kunagi üle 200kr. Aga selle raamatu hinnaks – 500kr.
Sarnaseid näiteid on täis kogu raamatupood, kui hakata lõpuks hindu võrdlema. Mulle väga meeldivad taolised raamatud ja enamus Eestis müüdavaid ettevõtlusalaseid teoseid on ka üsna head. Nii et iseenesest tasub osta igal juhul. Samuti saan ma aru, et nende raamatute Return On Investment on reaalse tegutsemise korral märkimisväärne, kuid siiski…kuidagi lame on. Mulle tundub, et tegu on lihtsalt kirjastaja/raamatupoe suurema kasuahnusega – keegi kuskil kontoris eeldab, et ega ometi siis tavainimene/noor omaenda ettevõttest ei unista. Nendega tegelevad ju ainult rikkad….eksole. Käigu persse. Mina ei tunne kaasa mitte ühelegi pankrotti läinud kirjastajale, kui nad ei suuda müüa raamatuid õiglaste hindadega.
NJGOLAOU – jälle…
leave a comment