Kolisin jälle :)
Kolisin jälle uuele aadressile, seekord põhjuseks wordpressi domeeni vähene muudetavus. Olen ikka oma wordpressi tarkvaraga edasi, aga lihtsalt tore ja eestimaine planet.ee on palju vabam ja kasutajasõbralikum 
Loodan, et seekord kolisin viimast korda, kuid kes teab. Võibolla on kuskil kaugel jälle midagi paremat, mida ma veel hetkel avastanud pole… 
http://kastaomalille.planet.ee
Michael Jackson – Puhka rahus
Juttu on muidugi sellest kõigest juba kõvasti olnud, aga midagi ma siiski kriban ise ka. Ma olen olnud Michael Jacksoni muusika suur austaja nii kaua kuni ma mäletan (kuigi kuni 1 klassini arvasin ma tõsimeeli, et Michael Jackson on naine ja Michael naisenimi) Tema suur fänn olin ma enne kõigi teiste fännama hakkamist ja neid polnudki sugugi palju. Pealegist ei ole Michael olnud minu jaoks kunagi lihtsalt mingi artist lombi tagant, vaid tema laulude ja videotega seonduvad mulle otseselt väga paljud minu lapsepõlveunistused
Ma olen väga õnnelik, et praegusel meediakajastusel on kõrvale jäetud kõik see kollane, mis tavaliselt on ümbritsenud Jacko isikut – telekanalid räägivad härdinult lahti Jacksoni elulugu ja MTV näitab terve see nädalavahetus ainult Michael Jacksoni videosid.
Irooniliselt on aga varasem meedia janu kollase järele just see, mis Michaeli minekule kindlalt tõuke andis – Kui meedia loobib ühe inimese kohta 15-20a peamiselt s*tta, mis too inimese lõpuks hauda ajab, siis juba see on ülimalt kahetsusväärne teguviis. Kui aga meedia räägib pärast too inimese surma kuidas nad kõik teda alati armastanud on, on see juba ülimalt lame silmakirjalikkus.
Michael Jacksoni puhul oli tegu täiesti erakordse inimesega, kelle muusikat kuulatakse suure tõenäosusega veel ka 100 aasta pärast. Võibolla paljud küll ei jaga minu entusiasmi, kuid enamik tema laule olid niivõrd võimsa refrääniga, et teistel artistidel oli lihtsalt raske midagi vastu panna. Ta pani teised artistid aru saama, kuivõrd tähtis ja võimas võib olla üks lavashow – enne teda liikusid lavadel valdavalt ringi püstised kriipsujukud, mikrofonistatiivid rangelt kõrval. Tema anne laulude kirjutamise peale oli ja on legendaarne – sama võimsaid artiste kui tema pole ma kohanud kordagi. Maailm kaotas just ühe oma 20. sajandi ikoonidest – 21. sajandi tulevastele superstaaridele on igatahes latt tohutult kõrgele seatud…
Michaeli jäävad alatiseks meenutama tema tõelised sõbrad ja sajad miljonid fännid üle kogu maailma
Michaeli kontsert Bucharestis, Rumeenias – aastal 1992. Raudne eesriie oli just langenud ja Michael oli esimene Lääne artist, kes seda riiki külastas. Sealsete ajalehte andmetel viidi tol kontserdil kanderaamidel minema üle 800 minestanud inimese:
Miks on majandusraamatud kallimad?
Kuna juba üsna pikka aega on mind väga huvitanud omaenda ettevõtte alustamine, siis seoses informatsiooni leidmisega olen otsa komistanud ka ühele üsna veidrale fenomenile. Nimelt…miks arvavad kirjastajad, kogu oma intelligentsis, et ettevõtlusalaseid raamatuid ostavad ainult Fahle majas elavad rikkurid? Kas mitte tavalise /kuidas ettevõtet alustada/ – raamatu ostja pole just mitte pankrotis noor, kes on just kooli lõpetanud ja tahab midagi looma hakata?
Eriti käib see just raamatute kohta, kus on juttu äri alustamisest. Nad on küll täis väga kasulikku informatsiooni, kuid kammoon – miks on vaja panna ilma ühegi värvipildita äriraamatu (värvipildid tõstavad raamatu omahinda tunduvalt) müügihinnaks 500kr, kui sama suure trükihinnaga juturaamatu hinnaks on poodides kuni 200kr? Kindlasti ei saa siin olla juttu mingitest autoritasude maksmisest – ma olen täiesti veendunud, et need ei saa äriraamatute puhul olla suuremad kui keskmise maailmakuulsa kirjaniku omad, või mõne ükskõik millise enstüklopeedia omad.
Puutöömeistri käsiraamat – Ülimalt informatiivne teos, täis otsast lõpuni värvilisi pilte (kallis trükkida) ja kaalub sama palju kui mu Opel. Liigitan entsüklopeediaks. Hind – 599kr
Äriplaan ühel lehel – Väga hea raamat iseenesest, aga on üsna õhuke ja trükkimiseks on kasutatud ainult musta tinti. Okei, raamatu lõpus on CD ka olemas koos infoga, kuid siiski – CD hulgihind jääb tänapäeval alla 5krooni ja sama suure juturaamatu hind ei küündi mitte kunagi üle 200kr. Aga selle raamatu hinnaks – 500kr.
Sarnaseid näiteid on täis kogu raamatupood, kui hakata lõpuks hindu võrdlema. Mulle väga meeldivad taolised raamatud ja enamus Eestis müüdavaid ettevõtlusalaseid teoseid on ka üsna head. Nii et iseenesest tasub osta igal juhul. Samuti saan ma aru, et nende raamatute Return On Investment on reaalse tegutsemise korral märkimisväärne, kuid siiski…kuidagi lame on. Mulle tundub, et tegu on lihtsalt kirjastaja/raamatupoe suurema kasuahnusega – keegi kuskil kontoris eeldab, et ega ometi siis tavainimene/noor omaenda ettevõttest ei unista. Nendega tegelevad ju ainult rikkad….eksole. Käigu persse. Mina ei tunne kaasa mitte ühelegi pankrotti läinud kirjastajale, kui nad ei suuda müüa raamatuid õiglaste hindadega.
NJGOLAOU – jälle…
Enne kui hääletad, käi valimismasinast läbi :)
Minu valimismasina tulemus on igatahes selline:
Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituut on hakkama saanud toreda väikese programmijupiga, mis vähemalt mingil määral aitab aimu saada, keda oma vaadete kohaselt tegelikult valima peaks.
Anna ainult vastus kahekümne-ühele hetkel põletavamaile ELi sisepoliitika küsimusele ja saad enamvähem aimu, millised onud sa europarlamenti saatma peaksid 
….aga hääleta kindlasti!
Ettevõtlus vs. teiste heaks töötamine
Väga hästi tehtud video, näitlikustamaks erinevaid mõttelaade meie ühiskonnas
Rootsist tagasi – katastroof, lahe katastroof
Kui on olemas selline mõiste nagu “lahe katastroof”, siis see mõiste käib minu reisi kohta väga hästi…
Lahe sellepärast, et treeningul oli tohutul hulgal erinevaid inimesi erinevatest maailmajagudest. Omamoodi oli väga lahe märgata, et kuigi me elame kõik erinevates riikides ja erinevatel kontinentidel, mõtleme me siiski üsnagi samamoodi – meil on samad hobid, lemmikloomad ja unistused Sain toreda võimaluse oma silmaringi avardada – näiteks Vene kodanikel on siiamaani vaja reisimiseks Euroopa Liitu kellegi kutset sihtriigist. Meil oli seal üks tore vene tüdruk kes tahtis väga Itaaliasse reisida, kuid tulutult – keegi ei saada talle Itaaliast kutset. Igatahes mind pani see kogemus meie vaba reisimise võimaluse olemasolu palju suuremalt hindama…ma loodan et Venemaal liiguvad ka asjad kunagi paremuse poole
Katastroof sellepärast, et ma suutsin reisi kestel ära kaotada pooled oma kaartidest, k.a. ID-kaart ja juhiload. Ehk siis põhimõtteliselt olin ma Rootsis ilma igasuguse isikut tõendava dokumendita. Mis tundus tegelt väga lahe 
Ainult et nüüd ma olen tagasi Maarjamaa pinnal ja jooksen mööda bürokraatiakoridore ringi, üritades uusi dokumente hankida. Kusjuures tundub et mu tasuta reis läheb mulle üpriski kalliks maksma, kuna ma just kalkuleerisin kokku uute kaartide tegemise kulu:
Juhiload – 400kr
Arstitõend juhilubade saamiseks – 250kr
ID-kaart – 250kr
—————————
Ehk siis 900kr lihtsalt kahe dokumendi eest. Lahe. Aga kogemus on ka lahe, pealegist elu ongi õppimine läbi vigade – ja mina pole nii tark, et ma läbi teiste vigade õpiks… Kui nüüd pärast kaartide maksmist raha üle jääb, siis ma ostan endale rahakoti, kust midagi välja ei kuku….Ja siis lähen tagasi Rootsi, kuna ma arvan et mul ei saa Stockholmist mitte kunagi küllalt. Aga Eestis on ka tore tagasi olla
Ränduri paranoikutsemine
Valmistun minema korraks Maarjamaa piiridest väljapoole….kuid see pakkimine ajab mind hulluks… Ühest küljest oleks vaja üsna palju asju kaasa võtta…peamiselt klaasist….viimase õhtu jaoks…. Kuid see eeldab seda, et ma pean minema kahe kotiga. Samas, teisest küljest ma ei taha välja näha nagu eesel, pealegist ma lähen ju ainult nädalaks. Sähh sulle dilemmat
PS: Kas ma olen ainuke, kellele tundub, et ma olen seda blogi viimasel ajal pigem just isikliku päevikuna kasutama hakanud? Mulle igatahes tundub…päris lahe on xD
Tsauki Eestimaaaaaa
1 kommentaar